Mittekindlustuse

Mittekindlustuse mõiste kirjeldab olukorda, kus kindlustuskaitset ei ole või see on nii napp, et riskide finantskahjumid jäävad katmata. See hõlmab nii täielikku kindlustuseta olekut teatud riskide puhul kui ka alikindlustust, kus katvus ei vastata tegelikule vajadusele.

Mittekindlustusel on erinevaid ulatusi. Mõnikord puudub kindlustus tervikuna; teinekord on olemas kindlustus, kuid katvus on ebapiisav või piiratud, mis tähendab, et suur kahju ei ole täielikult kompenseeritud. Selline olukord on tavaline riskide hindamisel ja planeerimisel.

Põhjused võivad olla kõrged kindlustusmaksed, piiratud juurdepääs kindlustuspakkujatele, tehnilised või õigusalased piirangud ning teadlikkuse või huvi puudumine kindlustada. Lisaks võivad regulatiivsed nõuded ja informatsiooni puudumine vähendada inimeste või ettevõtete valmisolekut kindlustust võtta.

Mõjud hõlmavad suuremat finantsriski üksikisikutele ja peredele seoses tervise-, vara- või vastutuskahjuga. See võib suurendada vajadust riigi või kogukondliku abi järele ning suurendada avaliku sektori kulusid. Samas võib mittekindlustus suurendada ebavõrdsust ja mõjutada üldist majandustegevust ning finantsstabiilsust.

Näited hõlmavad tervise- või vara kindlustuse puudumist, mis viib suurte väljaminekute tekkeni haigestumise või õnnetuse korral, või ettevõtetes puuduvat vastutuskindlustust, mis suurendab äririske.

Seosed: mittekindlustus on tihedalt seotud kindlustuse ja riskijuhtimise discpline’idega ning seda analüüsitakse nii sotsiaalse kaitse kui ka majanduslike riskide kontekstis. Lõpp-tulemusena on mõiste kasulik tööriist, millega hinnata kaitse puudujääke ja kujundada sobivaid poliitikameetmeid.