Mittehemolüütilisuse

Mittehemolüütilisus viitab seisundile, kus punased verelibled ei lagune ega purune. See on vastupidine seisund hemolüüsile, mille puhul punased verelibled lagunevad. Punased verelibled on olulised hapniku transportimiseks keha kudedesse ja süsinikdioksiidi eemaldamiseks. Normaalses seisundis on punaste verelibledel piiratud eluiga ja nad asendatakse pidevalt uutega. Kui nad jõuavad eluea lõppu, lagunevad nad loomulikult ilma kahjulike tagajärgedeta.

Mittehemolüütilisus võib olla tingitud erinevatest teguritest. See võib olla seotud teatud ravimite kasutamisega, mis mõjutavad punaste vereliblede struktuuri või funktsiooni. Samuti võivad teatud geneetilised või omandatud haigused, mis mõjutavad luuüdi, kus punaseid vereliblesid toodetakse, viia mitterahuldava punaste vereliblede tootmise või elueaga. Mõned autoimmuunhaigused, kus keha immuunsüsteem ründab enda punaseid vereliblesid, võivad samuti kaasa aidata mittehemolüütilisusele.

Sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt põhjuse tõsidusest ja ulatusest. Mõnedel inimestel võivad sümptomid olla kerged või puududa üldse, samas kui teistel võivad tekkida tõsisemad probleemid nagu aneemia, väsimus, õhupuudus ja kahvatus. Diagnoosimine hõlmab tavaliselt vereanalüüsi, et hinnata punaste vereliblede arvu, nende eluea pikkust ja muid seotud näitajaid. Ravi sõltub põhjusest ja võib hõlmata ravimite muutmist, ravi põhihaigusele või vereülekandeid raskematel juhtudel.