Mittefarmakoloogilised

Mittefarmakoloogilised ehk mitte ravimipõhised abinõud on ravimise või hoolduse lähenemised, mis ei hõlma ravimite või kemikaalide manustamist. See mõiste on laialdaselt kasutuses tervishoius, psühholoogias ja rehabilitatsioonis ning hõlmab nii füüsikalisi kui ka psühholoogilisi ja elustiili põhiseid sekkumisi.

Näited mittfarmakoloogilistest meetoditest hõlmavad füsioteraapiat, manuaalteraapiat, liikumis- ja taastusravi programme, ergonoomilisi sekkumisi ning abivahendite kasutamist. Lisaks on olulised lõõgastus- ja stressijuhtimise tehnikad, hingamisharjutused, mindfulness ja meditatsioon. Psühholoogilised lähenemised, nagu kognitiivne käitumisteraapia, nõustamine ning käitumuslikud ja vaimse tervise sekkumised, kuuluvad samuti mittfarmakoloogiliste hulka. Elustiili muutused, toitumise korrigeerimine, unehügieen ning haige või taastusraviga seotud koolitus ja tugiteenused on samuti osa sellest valdkonnast.

Tervishoius kasutatakse mittfarmakoloogilisi meetodeid sageli koos ravimitega, osalt krooniliste haiguste ravis või vigastuste taastumisel. Nende eesmärk on vähendada sümptomeid, parandada funktsioneerimist, suurendada elukvaliteeti ning mõnel juhul vähendada ravimite vajalikku kasutamist. Keskset rolli mängivad professionaalne juhendamine, patsiendi isiklik kaasamine ja sekkumiste kohandamine individuaalsetele vajadustele.

Tõendusbaas on erinev sõltuvalt konkreetsest meetodist ja haigusest ning seetõttu on oluline hinnata sobivust, oodatavaid tulemusi ja võimalikke kõrvaltoimeid. Mittfarmakoloogilised meetodid on tihti osa mittepõhjalikust ravistrateegiast ning neid kasutades tuleb järgida asjakohaseid kliinilisi juhiseid ja hoolikat järelevalvet.