Mikrovaskulaarses

Mikrovaskulaarses ehk mikrovaskulatuur viitab keha kõige väikseimate veresoonte võrgule, mis ühendab arterioolid kapillaaridega ning viib veri postkapillaarsetesse venulitesse. See süsteem koosneb kapillaaridest, precapillaarsetest arteriolidest ja postkapillaarsetest venulitest ning nende vahelisest funktsionaalsest koostööst. Endoteeli, basaalmembraani ja peritsüütide koostöön tekib kudedega gaasi-, toitainete ja jäätmete vahetus ning verevoolu lokaalne reguleerimine.

Funktsiooni poolest toimub mikrovaskulaarses peamiselt gaaside ja ainevahetuse vahetamine kudedega ning verevoolu suunamine vastavalt kohalikele vajadustele. Kapillaaride läbimõõt on umbes 5–10 mikromeetrit, mis võimaldab efektiivset gaasivahetust. Verevoolu reguleerivad arteriolide toonuse muutmine, prekapillaarsete sulgude toimimine ning endoteeli toodetud molekulid, nagu lämmastikoksiid (NO), endoteliin ja prostaglandiinid.

Mikrovaskulaarsel düsfunktsioonil on suur kliiniline tähtsus: see on seotud diabeedi, hüpertensiooni, vananemise ja põletikuliste haigustega ning võib põhjustada ödeemi, kudede vaegtoitlustumist ja aeglast haavade paranemist. Sepsis ja muud ägedad põletikulised seisundid võivad samuti mikrovaskulaarsust kahjustada.

Uuring ja hindamine hõlmavad funktsionaalseid teste ning kuvamis- ja biomarkerimeetodeid, et jälgida mikrovaskulaarseid muutusi krooniliste haiguste kontekstis. Mõistmine mikrovaskulaarsest süsteemist aitab parandada verevarustust, kudede terviklikkust ja haavade paranemist.