Melanotsüütide

Melanotsüüdid on pigmenti tootvad rakud, mis paiknevad naha epidermise basaalkihis ning mõnel juhul ka juuksefolliikulite ümbruses. Nad sünteesivad melaniini, pigmenti, mis määrab naha, juuksevärvi ning aitab kaitsta nahka UV-kiirguse eest.

Melaniin sünteesitakse melanosoomides, kus võtmeroll on ensüüm tyrosinase. Sünteesitud melaniin kandub dendriteiliste protsesside kaudu keratinotsüütidesse, võimaldades melaniinil jaotuda naha ülemistes kihtides. Üks melanotsüüt seondub 30–40 keratinotsüütidega, moodustades nii epidermise melaniinunit.

Areng ja geneetika: melanotsüüdid pärinevad neural crest'i rakkudest ja migreeruvad epidermisesse. UV-kiirgus suurendab melaniini tootmist α-MSH kaudu, mis seostub MC1R-retseptoriga, tõstes cAMP-taset ja aktiviseerides MITF-i ning melaniini sünteesi. Erinevad geneetilised variandid, näiteks MC1R, TYR, OCA2 ja MITF, mõjutavad pigmentatsiooni ning värvi.

Kliiniline tähendus: melanotsüüdihaigused võivad põhjustada hüpopigmentatsiooni, nt vitiligo, või albinismi (tyrosinase puudulikkus või melanosoomide transport); samuti võivad melanotsüüdid olla päritolul melanoomi, pahaloomulise nahavähi allikas.

Kokkuvõte: melanotsüüdid on naha pigmentatsioonis keskse rolli mängivad rakud, mille funktsioonid hõlmavad pigmentatsiooni, UV-kaitset ja regulatsiooni geneetiliste ning keskkonnategurite kaudu.