Manustamisviisid

Manustamisviisid ehk ravimite manustamise vormid kirjeldavad, kuidas ravim antakse patsiendile ning milline on selle mõju imendumisele, toimele ja kõrvaltoimetele. Õige manustamisviisi valik sõltub ravimi omadustest, patsiendi seisundist ja olukorrast.

Enteraalne manustamine tähendab ravimite manustamist suu kaudu või rektaalselt. See hõlmab suukaudseid tablette ja lahuseid ning rektaalseid ravimvorme. Parenteraalne manustamine toimub vere kaudu ning hõlmab intravenoosset (IV), intramuskulaarset (IM) ja subkutaanset (SC) manustamist. Kohalikud või limaskestadele mõeldud teed annavad ravimi otse konkreetsele kohale ning võivad hõlmata naha peal olevaid kreeme ja geele, silmatilku, ninatilku ning vaginaalseid või rektaalseid preparaate. Inhalatsioon on eraldi manustamisviis, mille abil ravim jõuab kopsudesse ja võib anda nii lokaalse kui süsteemse toime.

Toimemehhanism ja biosaadavus sõltuvad teest. Suukaudne manustamine on tavaliselt mugav, kuid imendumine võib olla aeglane ja esimese läbimise tõttu võib süsteemne kogus väheneda. Intravenoosne (IV) manustamine tagab kiire toime ja 100-protsendilise biosaadavuse, kuid nõuab spetsialisti ning suuremaid riske. Intramuskulaarne (IM) ja subkutaalne (SC) manustamine on kiiremad kui suukaudne ning sobivad erinevate ravimvormide jaoks, kuid võivad olla valulikud või piiratud teatud preparaate.

Valik sõltub ravimi omadustest (lahustuvus, stabiilsus), ravieesmärkidest (lokal vs süsteemne toime) ning patsiendi võimest ravi korralikult läbi viia ja ohutust tagada.