Makroökonoomilisel

Makroökonoomilisel tasandil uuritakse majanduse suurt pilti ja üldiseid näitajaid, nagu sisemajanduse koguprodukt (SKP), inflatsioon, tööpuudus ja majanduskasv ning majandustegevuse tsüklilised kõikumised. Uurimise fookus on kogunõudluse ja pakkumise suhete ning riigi rahapoliitika ja fiskaalpoliitika mõju majandusele. Makroökonoomika püüab selgitada, miks majandus võib püsivalt kasvada või langeda ning kuidas erinevad poliitikameetmed neid liikumisi mõjutavad.

Makroökonoomilisel tasandil kasutatakse erinevaid teooriaid ja mudelite komplekti, nagu klassikaline majandusteooria, Keynesi suund ja monetarism, ning kaasaegsed makromudelid nagu AD–AS, IS–LM, RBC ja DSGE. Need tööriistad aitavad analüüsida, kuidas investeeringud, tarbimine, maksud, valitsuse kulutused, raha pakkus ja intressimäärad mõjutavad SKP, inflatsiooni ja tööjõu olukorda. Andmed kogutakse ja tõlgendatakse majanduse tervise hindamiseks ning politiliste otsuste mõju urbaniseeritus- ja ajaloolisi kontekste arvesse võttes.

Praktikas rakendatakse makroökonoomilist analüüsi majanduspoliitika kujundamisel ja prognoosimisel. Eesmärk on majanduse stabiilsus, pikaajaline kasv ning töökohtade loomine, samuti lähtepositsioonide parandamine riigi ja elanike jaoks. Rahapoliitika, eelarvepoliitika ja rahvusvahelised suhted on keskne osa makroökonoomilise analüüsi praktilistest rakendustest.

Ajalooliselt on makroökonoomika arenenud klassikalistest vaadetest läbi Keynesi revolutsiooni kuni tänapäevase DSGE-l põhineva lähenemiseni, püüdes selgitada majanduse mitmekülgseid käitumisviise ja poliitika toimivust ajas.