Makroskoopiline

Makroskoopiline isotõuge kirjeldab taset või nähtusi, mida on võimalik näha või hinnata palja silmaga või väikese suurendusega vahenditega. Terminit kasutatakse sageli erinevates teadusvaldkondades, et eristada suuremahulisi, kogu süsteemi või aine kogukäitumist iseloomustavaid omadusi mikroskoobi alla jäävatest detailidest.

Skaal ja märkimisväärsus. Makroskoopilised omadused käsitlevad tavaliselt suurustest alates millimeetritest kuni meetriteni või suuremni ning neid saab hinnata otsese vaatlemise või madala suurendusega pildistamise teel. Erinevates kontekstides võib makroskoopiline piir ulatuda erineva mudeli või materjali jaoks: nii looduses kui ka tööstuses, kus makroskoopilised omadused hõlmavad värvi, tekstuuri, poorsust, pooride jaotust või materjali lõhestamise ja jõudude jaotust suurtes mahudes.

Uuringu eesmärk ja meetodid. Makroskoopilise analüüsi puhul jääb tähelepanu keskmes tervikuna nähtav või kergesti mõõdetav käitumine ning selle tulemuste tõlgendamine praktikas, mitte üksikute mikrostruktuuride eraldi hindamine. Meetodid hõlmavad visuaalset hindamist, lihtsaid mõõtmisi, bulk-andmete analüüsi ning madala suurendusega pildistamist või skaneerimist, mis annavad ülevaate süsteemi üldisest käitumisest.

Seosed mikroskoopilise tasemega. Makroskoopiline ja mikroskoopiline tase on tihedalt seotud ning üksteist täiendavad. Makroskoopilised omadused võivad olla suuremas osas valdkonnad, kus vajalik on kiire üldine hinnang, samas mikroskoopia avab detailsed mehhanismid ainuüksi mikrovaate tasandil. Koos kasutatakse neid andmeid süsteemide mõistmiseks ja mudeldamiseks.