Magneetväljade

Magneetväljad on ruumipiirkonnad, kus magnetjõud on tuvastatavad. Need tekivad liikumisest elektrilaengutest või elementaarosakeste nagu elektronide spinnist. Magneetvälja tugevust mõõdetakse gaussides (G) või teslades (T), kus 1 T = 10 000 G. Magneetvälju iseloomustatakse magnetjoontega, mis kujutavad välja suunda ja tugevust. Need jooned suunduvad tavaliselt magneti põhjapoolusest lõunapoolusesse väljaspool magnetit ja jätkuvad lõunapoolusest põhjapoolusesse magneti sees, moodustades suletud silmuseid.

Magneetväljad mängivad olulist rolli paljudes looduslikes ja tehnoloogilistes nähtustes. Maa ümber olev magnetväli, mida nimetatakse Maa magnetosfääriks, kaitseb meid päikesetuule kahjulike osakeste eest. Elektromagnetid, mida kasutatakse paljudes seadmetes alates kõlaritest kuni MRI-aparaatideni, tuginevad voolu kandva juhtme ümber tekkivale magnetväljale. Samuti on magnetväljad olulised elektrienergia tootmisel, näiteks generaatorites.

Magneetväljad võivad olla nii staatilised kui ka muutuvad ajas. Muutuvad magnetväljad võivad indutseerida elektrivoolu juhtmetes, mis on elektromagnetilise induktsiooni aluseks. See põhimõte on transformatorite ja paljude teiste elektriseadmete töös keskne. Magneetväljad mõjutavad magnetiseeruvaid materjale, põhjustades nende magnetiseerumist või vastupidi.