Maailmasüsteemi

Maailmasüsteemi ehk world-systems teooria on sotsioloogiline ja ajalooline raamistik, mis analüüsib maailma majandust kui üht terviklikku sotsiaalset süsteemi. Teooria rõhutab kapitalistlike suhete ja globaalset tööjaotust ning näeb ajaloolisi muutusi osadena suuremast süsteemist, mis ületab riikide piirid.

Maailmasüsteem jaguneb peamiselt kolme positsioonigruppi: core (tuumikriigid), semi-periphery (poolperifeeria) ja periphery (perifeeria). Tuumikriigid domineerivad kõrgtehnoloogia, finants- ja kõrgema lisandväärtusega tootmise kaudu; perifeeriad pakuvad peamiselt toorainet ja odavat tööjõudu ning alluvad sageli tuumikriikide kasumivõimalustele. Poolperifeeria asub nende vahel ja võib liikuda kas tuumik- või perifeerie suunas, sõltuvalt majandustegevusest ja poliitilistest suundadest.

Maailmasüsteemi toimimise põhialuseks on kapitalistlik maailmakaubandus ja ebavõrdne vahetus, kus ressursid ja töö liiguvad perifeeriast tuumikriikide kasuks. Ajalooliselt tekkis kaasaegne maailmasüsteem varauusaja lõpus ja levis kolonialismi, mercantilismi ning järgneva globaalsete suhete arengu kaudu. Riikide positsioonid võivad aja jooksul muutuda.

Kriitika: teooria on mõnikord kritiseeritud kui liigselt deterministlik ja lineaarne; kesk- ning perifeeria kategooriad võivad olla liiga staatilised ning ei arvesta riikide sisemiste konfliktide ja kohaliku mitmekesisusega. Mõned kriitikud on sidunud ideed sõltuvusteooriaga, mis rõhutab riikidevahelist sõltuvust ja võimustruktuure.

Kaasaegses kontekstis aitab maailmasüsteemi mõiste mõista globaalset tööjaotust, finantssuhteid ja globaalseid võrgustikke. See pakub laiapõhjalist vaadet globaliseerumise majanduslike ja sotsiaalsete mõjude kohta ning on kasutatav sotsioloogia, ajaloouuringute, politoloogia ja arenguvaldkonna analüüsis.