Lühidust

Lühidust on mõiste, mis kirjeldab lühemaks vormimise ning asjakohase teabe esitlemise võimet. Selle eesmärk on edastada põhipunktid võimalikult väikeses sõnadearvus ning vähendada kõrvaliste või korduvate detailide osakaalu. Lühidust peetakse sageli heaks kirjutamisviisiks, kuna see parandab teksti mõistetavust, kiirendab lugemist ja suurendab mõju.

Grammatiliselt on lühidust lühiduse osalise käänatav vorm. Seda kasutatakse lausetes, kus rõhutatakse lühiduse eesmärki või rakendamist. Näited: „Ta kasutas lühidust esituses” või „Teksti tuleb hoida lühiduna.” Selles vormis viidatakse lühendamisele kui stilistilisele vahendile.

Rakendused: lühiduse põhimõtet kasutavad ajakirjandus, akadeemiline kirjutamine, ametlikud dokumendid ja kõned. Tihti tähenduslikult tähenduslik on lühikeste lauseehituste, otsuste sõnade ja vähese adjektiivide kasutamine. Eesmärk on esitada selged põhipunktid ning kõrvaldada ebaolulised detailid.

Võimalikud riskid ja tasakaal: liigne lühendamine võib viia nüansi või konteksti kadumiseni ning raskendada mõistmist. Seetõttu on oluline säilitada tasakaal lühiduse ja täpsuse vahel ning vajadusel lisada selgitusi.

Seosed: lühidus on seotud selguse, konkreetse sõnavaliku ning kirjutamisstiili üldise juhtlõngaga. See on üks põhiprintsiipe efektiivses kommunikatsioonis.