Lõppsuffixiga

Lõppsuffixiga on termin, mida kasutatakse eesti keele morfoloogias kirjeldamaks olukorda, kus sõna lõppu lisatakse sufiks, et väljendada seost või suhet, enamasti kaasas olemist või vahendit. Mõiste viitab tavaliselt comitatiivi või instrumentaalsele tähistusele, mida tehakse sõna lõppu lisatava sufiksiga.

Kõige levinum lõppsuffix on -ga. See sufiks lisatakse nii nimisõnade kui ka isikuliste asesõnade järel, moodustades vorme nagu koeraga (koera + ga – koos koeraga) või minuga (mina + ga – minuga), sinuga jne. Nende vormide tähendus on „koos millegi/kellega“ või „kasutades millegi vahendit“. Üldiselt sufiks -ga järgneb jätkuv fraas või lauseeos, mis rõhutab kaasas olemist või kasutust. Vormid võivad tekkida ka häälduse ja vormi kohandamisel: näiteks koeraga, temaga, Karliga.

Lõppsuffixiga kasutamine ei ole eraldi hääldatav või eraldi käänatav käänetav otsus, vaid osa Estoonia morfoloogia tavapärastest kombinatsioonidest. Sõna tüübist sõltuvalt võib -ga lisamine toimida nii nimisõna kui ka asesõna järgselt ning mõnel juhul on võimalik kasutada ka laensõnalisi vorme samas konstruktsioonis.

Kasutus kontekstis on lõppsuffixiga tavaliselt seotud kaasas olemise, kaasas olemise vahendi või koostöö tähistamisega: Ma tulen temaga; Kas tulete minuga ja sõbraga? Lõppsuffixiga on oluline osa estoonia grammatika kirjeldusest, pakkudes lihtsat viisi sõnadevaheliste suhete märkamiseks.

Seotud mõisted: eesti keel, morfoloogia, comitatiiv, instrumentaal, sufiksatsioon.