Loogikaprogrammeerimises

Loogikaprogrammeerimine on programmikeele paradigm, mis põhineb formaalsel loogikal. Selles mudelis väljendatakse programme aritmeetiliste väidetena ja arvutused sooritatakse loogilise järeldamise abil. Erinevalt imperatiivsetest programmeerimiskeeltest, kus programmeerija kirjeldab arvuti poolt teostatavate sammude jada, loogikaprogrammeerimises programmeerija kirjeldab probleemi, mida tuleb lahendada, ja süsteem leiab ise lahenduse.

Peamine loogikaprogrammeerimise keel on Prolog. Prologi programmid koosnevad faktidest ja reeglitest. Faktid on väited, mis on alati tõesed, näiteks "isa(jaan, mari)". Reeglid on tingimuslikud avaldused, mis võimaldavad tuletada uusi fakte olemasolevatest, näiteks "vanem(X, Y) :- isa(X, Y)." või "vanem(X, Y) :- ema(X, Y).". Kui programm käivitatakse päringuga, näiteks "vanem(jaan, mari)?", otsib Prologi süsteem loogilise järeldamise abil, kas päringule vastav järeldus on programmis esitatud faktidest ja reeglitest tuletatav.

Loogikaprogrammeerimist kasutatakse sageli tehisintellekti valdkonnas, sealhulgas ekspertsüsteemide, loomuliku keele töötlemise ja teadmiste esitamise rakendustes. Selle deklaratiivne olemus muudab keeruliste probleemide modelleerimise ja lahendamise mõnikord lihtsamaks kui traditsiooniliste imperatiivsete lähenemisviisidega. Kuigi see ei ole laialdaselt levinud igapäevases programmeerimises, pakub see ainulaadset perspektiivi arvutusmudelitele ja probleemilahendusele.

---