loogikaprogrammeerimise

Loogikaprogrammeerimine, ehk loogiline programmeerimine, on programmeerimisparadigma, mis keskendub teadlikult loogiliste avaldiste ja reeglite määratlemisele ning nende kaudu programmeerimisele. Selle lähenemisviisi põhieesmärk on kirjeldada probleemi teadmiste ja loogiliste seoste kaudu, mitte üksnes samm-sammulise protseduurina. Loogikaprogrammeerimine võimaldab defineerida just need tingimused ja reeglid, mille alusel süsteem teeb järeldusi ja otsuseid.

Selle paradigma esindajaks on Prolog, mis võimaldab arendajatel luua teadmistebaase ja küsimustele vastata ning järeldusi teha loogiliste avaldiste alusel. Loogikaprogrammeerimises kasutatakse sageli predikaate, kvantoreid ning loogilisi seoseid, et modelleerida keerukaid süsteeme ning tõsta esile erinevaid seoseid ja reegleid.

Loogikaprogrammeerimine sobib hästi ülesanneteks, kus vajalik on teadmiste esitlemine ja nende automaatne töötlemine, näiteks tehisintellekti rakendustes, ekspertisüsteemides ja loogilistes andmebaasides. Selle lähenemisviisi eelisteks on programmide selgus ja võime keerukate seoste jälgimisel, kuid see võib olla vähem tõhus suurte andmekogumite ja operatsioonide puhul, mis nõuavad tihti teistsuguseid programmeerimisparadigmuseid.

Kokkuvõttes on loogikaprogrammeerimine suunatud teadmiste formaliseerimisele ja automatiseeritud järelduste tegemisele, pakkudes tugevate teaduslike ja tehniliste alusplaatide välja töötamisel kasulikku tööriistakomplekti.