loogikaprogrammeerimine

Loogikaprogrammeerimine on deklaratiivne programmeerimisparadigma, mille keskmes on faktide, reeglite ja päringute kirjeldamine ning lahenduste leidmine loogilise inferentsi abil. Programm kirjeldab maailma seisukohti, mitte käitumisjärjestust; arvuti otsib, millised faktid ja reeglid annavad vastused esitatud päringutele.

Faktid kirjeldavad maailma tõeseid lauseid. Reeglid kirjeldavad, kuidas uut teadmist saab olemasolevatest faktidest tuletada. Päring on küsimus, millele süsteem püüab vastata, näidates, kas teatud lause kehtib või milliseid järeldusi on võimalik teha vastavate faktide ja reeglite põhjal.

Kõige tuntum loogikaprogrammeerimise keel on Prolog. Prologi programmid koosnevad faktidest ja reeglitest ning päringud viivad lahenduste leidmisele, kasutades loogilist otsingut maailma kirjelduste põhjal.

Lisaks Prologile on loogikaprogrammeerimine arenenud mitmes suunas. Constraint Logic Programming (CLP) lisab piirangu- ja otsingupõhise lähenemise, Datalog on lihtsustatud andmebaaside päringukeel, ja Answer Set Programming (ASP) pakub teisiti semantikat stabiilsete mudelite kaudu. Need lähenemised laiendavad traditsioonilist loogikaprogrammeerimist tehisintellekti ja teadmistehaldussüsteemide valdkondades.

Ajalugu: loogikaprogrammeerimise varane töö sai alguse 1970ndate lõpust ja 1980ndate algusest. Prolog loodi 1972–1973 Alain Colmerauer ja tema meeskonna koostöös Marseille’s, mis andis paradigmile nime. Tänapäeval kasutatakse loogikaprogrammeerimist näiteks ekspertsüsteemides, keeletöötluses, teadmistebaaside päringutes ja muudes tehisintellekti rakendustes.