Lihtdioodid

Lihtdioodid (LEDid) on valguse tekitamiseks mõeldud pooljuhtdioodid, mis emitteerivad fotone elektrivoolu rakendamisel elektromagnetvaba valgust elektroluminestsentsi tulemusena. Põhimõtteliselt on LED pn-liitumine, kus rekombinatsioonis vabanevat energiat avaldab materjali valgust, värvi sõltudes kasutatud puhtas sisemisest pooljuhist.

Valgus tekib, kui elektronid ja augud liiguvad forward-pingega pn-liitumis. Eralduva valguse värv sõltub materjalist ja selle otsevahemikust; sinine, roheline ja punane LED erinevad tänapäeva tehnoloogiaga ning valge valgus saavutatakse sageli sinise LEDi fosforiga katmise või kombinatsioonide abil. Kaasaegsed LEDid kasutavad erinevaid materjale, näiteks gallium nitriidi (GaN) ja indium-galliumi-nitriidi (InGaN) siniste/roheliste diodide jaoks ning galliumarseniid (GaAs) infravalgustuse jaoks. Võrgust sõltuvad värvitoonid ja jõudlus täienesid koos tehnoloogiliste arendustega.

Omadused ja eelised: LEDid on energiasäästlikud, neil on pikk tööiga (tavaliselt 25 000–50 000 tundi), madal soojusneeldus ja suur dünaamiline ulatus. Valgusökonoomsust mõjutavad voolu ja ajaliselt stabiilse juhtehnika kasutus. Eri suuruste ja võimsustega LED-id sobivad nii märgistele, näitajatele, ekraanidele kui ka kodu- ja tööstusvalgusele ning autotranspordis kasutamiseks.

Ajalugu: esimesed valgus-emiteerivad diodid loodi 1960. aastatel; sinine LED arendamine 1990-ndate lõpus võimaldas valge LED-i kasutamise, mis on tööstuslikult levinud tänaseks. LED-tehnoloogia jätkab arengut, sealhulgas suuremat efektiivsust, paremat värvikontrolli ja integreeritumat juhtimist.