Lennuvälja

Lennuväli (lennuväljak) on maa- või veekasutusega ala, mis on ette nähtud lennukite võtmiste ja maandumiste ning nende ümber toimuva maapealse teeninduse jaoks. Terminit kasutatakse laiemalt nii maapealsete kui vesilennuväljade kohta ning see hõlmab piirkonda, kus lennundustegevus toimub, olgu tegemist avaliku või erakasutusega.

Lennuvälja infrastruktuur sisaldab tavaliselt lennuradasid ja/ või vesilennuvälju, maandumis- ja manööverimisalasid, parkimis- ja teenindusruume, lennujuhtimise kobinat või torni, navigatsioonisüsteeme ning valgustust, kütuse-, hooldus- ja ladustamiskomponente ning ohutus- ja päästevarustust. Lisaks on tavapärane vastavalt vajadusele terminalid või teenindushooned reisijate ja kaupade jaoks.

Kasutus: lennuväljad teenindavad kommerts- ja rahvusvahelist lennuliiklust, kütuste ja varustuse laadimist ning ümberpaigutamist, koolituslende, üldlennundust ja tihti ka eratarbimist ning häire- või erakorralisi operatsioone. Erinevad lennuväljad võivad olla mõeldud avalikuks kasutamiseks, sõjaväelisteks vajadusteks või eraturismiks.

Regulatsioon ja ohutus: lennuväljade toimimist ja ohutust reguleerivad rahvusvahelised standardid (peamiselt ICAO) ning riiklikud õigusaktid. Nende raames käsitletakse lennuliikluse korraldust, ohutusnõudeid, keskkonnamõjusid ning vajalikku insreeringut ja koolitust, et tagada ohutu ja efektiivne lennundus.

Lennuväljad on kriitilise tähtsusega infrastruktuurid, mis ühendavad piirkondi, toidavad majandust ja tagavad kiire reageerimise ohuolukordades. Nende arendamine ja hooldus nõuab pikaajalist planeerimist, investeeringuid ja rahvusvahelist koostööd.

---