Laguneemisprotsessid

Laguneemisprotsessid viitavad looduslikele või inimtegevuse põhjustatud muutustele, mis toob kaasa orgaaniliste ainete lagunemise. Need protsessid on olulised ainete ringluses looduses, muutes keerulised orgaanilised molekulid lihtsamateks anorgaanilisteks või väiksemateks orgaanilisteks ühenditeks. Peamisteks lagundajateks on mikroorganismid nagu bakterid ja seened, kes eraldavad ensüüme, mis lõhustavad orgaanilist materjali.

Laguneemisprotsesse võib mõjutada mitmeid keskkonnategureid, sealhulgas temperatuur, niiskus, hapnikutase ja pH. Anaeroobsed tingimused, kus hapnikku on vähe, toovad kaasa aeglasema lagunemise ja erinevate lõpp-produktide tekke, näiteks metaani. Aeroobsed tingimused, kus hapnikku on piisavalt, soodustavad kiiremat lagunemist ja süsinikdioksiidi eraldumist.

Inimtegevus, nagu jäätmete käitlemine, reovee puhastamine ja kompostimine, kasutab ära laguneemisprotsesse. Kompostimine on teadlikult juhitud orgaanilise materjali lagundamise protsess, mille tulemuseks on toitainerikas mullaparandusaine. Samuti on laguneemisprotsessid olulised fossiilkütuste tekkel, kus miljonite aastate jooksul on orgaaniline aines kõrge rõhu ja temperatuuri all muutunud. Looduses tagavad laguneemisprotsessid toitainete ringluse ja mullaviljakuse säilimise.