Kompostimine

Kompostimine on bioloogiline lagundamisprotsess, mille käigus orgaanilised jäätmed lagunevad mikroorganismide ja teiste elusorganismide toimel ning tekib kompost, mullale sarnane toitaineterikas segu. Komposti kasutatakse aianduses mullaviljakuse parandamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks.

Sobilikud materjalid hõlmavad köögijäätmeid (koored, koorimata viljad, mahlapakkide jäätmed), aed- ja rohumädanen, lehed ning nõrgad oksad. Ebakohased materjalid on liha, kala, rasvased tooted, haiged taimed ning saastunud või keemiliselt töödeldud materjalid. Soovituslik C:N suhe on umbes 25–30:1 ning niiskustase umbes 40–60%. Regulaarne segamine ja piisav õhuvahe soodustavad lagundamist ning vähendavad ebameeldiva lõhna tekkimist.

Lagundamisprotsess jaguneb tavaliselt mitmesse faasi, kus esmalt toimuvad mesofülsed ja/või termofiilsed lagunemisprotsessid, mille käigus temperatuur tõuseb ning lahingute lagunemine kiireneb; lõppfaasis toimub küpsemine ja stabiilne toitainepõhine segu. Õige niiskus, õige materjalide segu ja regulaarne segamine on vajalikud, et protsess oleks kontrollitav ja edukas.

Meetodid hõlmavad avokompostihunniku või -kasti kasutamist ning vermikompostimist, kus lagundamist soodustab ussiline organism. Vermikompostimine sobib kitsamale ruumile ja annab kiiresti valmiva, pehme ja bioloogiliselt aktiivse komposti.

Valmis kompost on toitainerikas mullasegu, mis parandab mulla struktuuri, suurendab niiskuskindlust ning bioloogilist aktiivsust. Seda kasutatakse aianduses viljakuse tõstmiseks ja jäätmete vähendamiseks.