Laboritestid

Laboritestid on laboratooriumides läbi viidud uuringud, mille käigus analüüsitakse bioloogilisi näiteid, et saada teavet tervise kohta, aidata diagnoosimisel, jälgida ravi ning hinnata patsiendi seisundit.

Laboriuuringute valdkonnad hõlmavad näiteks kliinilist keemiat, hematoloogiat, mikrobioloogiat, immunoloogiat (seroloogia), molekulaardiagnostikat ning patoloogiat ja tsütoloogiat. Lisaks võivad olla geneetilised uuringud ja molekulaarsetel markeritel põhinevad testid. Näiteks vereproovist pärinevad testid, nagu üldine vereanalüüs ja biokeemiline profiil, ning mikrobioloogilised kultuurid ja PCR-põhised testid võivad anda informatsiooni nakkuste või haiguste mehhanismide kohta.

Testide läbiviimine järgib tavaliselt kindlat järjestust: näide kogutakse, märgistatakse ja edastatakse laborisse; näite säilitamine ja transport on õiged; analüüs tehakse sobivate meetoditega; tulemused tõlgendatakse ja vormistatakse aruanne. Tulemuste täpsus sõltub näite kvaliteedist, enne- ja analüüsi tingimustest ning labori võimekusest.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad diagnoosimist, haiguse prognoosimist, ravi jälgimist ja terviseseisundi hindamist ning tervisekontrolli või skriinimist. Näidetena: täisvererakkude loetelu (CBC), biokeemiline profiil, kultuurid, PCR-põhised nakkuste tuvastused.

Kvaliteet ja ohutus on laboritoimingute keskmes: kalibreerimine, kontrollmaterjalide kasutamine, kvaliteedi kontroll ning oskuste testimine (proficiency testing), akrediteerimine (nt ISO 15189) ning standardite järgimine. Andmete kaitse ja patsiendi privaatsus on samuti olulised.

Tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada piirangutega: vale-positiivsuse ja vale-negatiivsuse risk, analüüsi ja preanalüüsi mõjutajad ning juhuslike leidude võimalus. Laboritestide usaldusväärsus sõltub kvaliteedist ning õigest kontekstist diagnostikas ja ravis.

---