Küttetüübid

Küttetüübid ehk erinevad viisid, kuidas hooneid soojendatakse ja soojust toodetakse. Need jagunevad peamiselt kaheks suureks rühmaks: kesk- või kaugkütte ja lokaalkütte süsteemid, ning nende energiaga varustatus erineb energiaallikate poolest, mis võib olla fossiilne, elektriline või taastuvenergia põhine.

Kaugküte ehk district heating kasutab üksikutest hoonetest kaugemal asuvaid soojusallikaid, mis toodavad soojust ja edastavad selle torustiku kaudu hoonetele. Ühiskanalis edastatav soojus võib pärineda biokütustest, maagaasist, tööstuslikust thekist või elektrijaamadest, sageli koos soojusvahetusega. Kaugkütte kasutavad enim linnades asuvad korterelamud ja suuremad hooned, kus soojus on efektiivne toota ja jagada suure hulga hoonete vahel.

Lokaalküte tähistab soojuse tootmist ja jaotamist otse hoone sees või selle lähedal. Selles kategoorias on levinud ahjud, kaminaid, pistik- või küttetorudega varustatud katlad ning pellet- või puidukütusega lahendused. Lokaalküte sobib hästi eramajadele või väiksematele hoonetele, kus soojus toodetakse kohapeal.

Energiaallikate alusel jaotuvad küttelahendused peamiselt fossiilseteks (maagaas, diisli- või nafta-kütted), elektrilisteks (otseküte ja elektriküttelemendid) ning taastuvenergia põhisteks (biomass, pelletid, päikeseküte, soojuspumpade lahendused). Taastuvenergia ja soojuspumpade kasutus kasvab tänu tõhusa energiatõhususe ja vähendatud emissioonide võimalusele.

Küttelahenduse valik sõltub hoone tüübist, energiavarustusest, hinnast, kättesaadavusest ning keskkonnamõjust. Hoonete soojendamiseks valitakse tavaliselt tasakaal kas majandlikkuse, mugavuse või keskkonnahoiu prioriteedi põhjal.