Kääritusprotsessid

Kääritusprotsessid ehk fermentatsioon on biokeemiline protsess, mille käigus mikroorganismid nagu bakterid ja seened muundavad orgaanilisi aineid, peamiselt süsivesikuid, teisteks aineteks. See protsess toimub anaeroobsetes tingimustes, st hapnikuta keskkonnas. Kääritamise käigus eraldub energia, mida mikroorganismid kasutavad oma elutegevuseks. Erinevate mikroorganismide ja substraatide toimel tekivad erinevad kääritusproduktid, mis leiavad laialdast kasutamist toiduainetööstuses ja muudes valdkondades.

Tuntuimad kääritusprotsessid on piimhappekäärimine ja alkoholkäärimine. Piimhappekäärimisel muundatakse suhkrud, peamiselt laktoos, piimhappeks. See protsess on aluseks paljude piimatoodete, nagu jogurt, hapukoor ja juust, tootmisel. Samuti esineb piimhappekäärimist teatud köögiviljade hapendamisel, näiteks hapukapsa ja hapukurkide valmistamisel. Alkoholkäärimisel muundatakse suhkrud etanooliks ja süsinikdioksiidiks. See on oluline protsess jookide, nagu õlu, vein ja viin, tootmisel. Samuti kasutatakse seda pärmitegevuse kaudu pagaritööstuses leiva kerkimisel. Lisaks neile on olemas ka teisi kääritustüüpe, nagu äädikhappekäärimine ja võihappekäärimine, millel on samuti oma spetsiifilised rakendused. Kääritusprotsessid on inimkonnale teada juba ammu ning neid on kasutatud toiduainete säilitamiseks ja uute toodete loomiseks.