Käitumisökonoomika

Käitumisökonoomika on distsipliin, mis ühendab psühholoogia ja majandusteaduse, et uurida, kuidas inimesed tegelikult otsuseid teevad. See erineb klassikalisest majandusteadusest, mis eeldab, et inimesed on ratsionaalsed ja tegutsevad alati oma huve maksimeerides. Käitumisökonoomika tunnistab, et inimeste otsustamist mõjutavad sageli kognitiivsed eelarvamused, emotsioonid ja sotsiaalsed tegurid.

Üks käitumisökonoomika keskseid mõisteid on piiratud ratsionaalsus, mis tähendab, et inimestel on oma otsuste tegemisel piiratud aeg, informatsioon ja kognitiivsed võimed. Selle tulemusena kasutavad nad sageli heuristikat ehk lihtsustatud reegleid otsuste langetamiseks. Samuti uuritakse käitumisökonoomikas selliseid nähtusi nagu raamistamine (framing), kus sama informatsioon võib erinevalt esitatuna viia erinevate otsusteni, ja kadude vältimine (loss aversion), kus inimesed on motiveeritumad vältima kaotust kui saavutama võrdväärset kasumit.

Käitumisökonoomika rakendusi leiab paljudes valdkondades, sealhulgas rahapoliitika, turundus, tervishoid ja keskkonnakaitse. Selle eesmärk on paremini mõista inimeste käitumist ja kasutada seda teadmist, et kujundada tõhusamaid poliitikaid ja programme. Näiteks võib teadlikkus inimeste eelarvamustest aidata luua paremini toimivaid pensionisüsteeme või julgustada tervislikumaid eluviise.