käitumisökonoomikas

Käitumisökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib inimeste majanduslikke otsuseid, võttes arvesse psühholoogilisi, kognitiivseid ja emotsionaalseid tegureid. See erineb klassikalisest majandusteadusest, mis tavaliselt eeldab ratsionaalseid otsustajaid, kes püüavad oma kasu maksimeerida. Käitumisökonoomika aga tunnistab, et inimesed teevad sageli suboptimaalseid otsuseid, mida mõjutavad erinevad eelarvamused ja heuristikad.

Uurimisvaldkond hõlmab mitmeid võtmetermineid ja kontseptsioone. Näiteks proovinähtus viitab inimeste kalduvusele kinni pidada oma esialgsetest eelistustest, isegi kui on saadaval parem teave. Kadude vältimine kirjeldab inimeste tendentsi tunda suuremat valu kaotuse korral kui sarnase suurusega kasu saamise korral. Samuti on oluline heuristika, mis on lihtsustatud mõtteviisid, mida inimesed kasutavad otsuste tegemisel kiiresti ja tõhusalt, kuigi need võivad viia süstemaatiliste vigadeni.

Käitumisökonoomika praktilised rakendused on laialdased, ulatudes poliitikakujundamisest ettevõtte strateegiateni. Näiteks saab seda kasutada inimeste käitumise suunamiseks tervislikumate valikute tegemiseks, säästmise suurendamiseks või keskkonnasõbralikumaks muutumiseks. Disainides keskkondi, kus inimesed teevad otsuseid, saab käitumisökonoomika põhimõtteid kasutada soovitud käitumise soodustamiseks ilma neid otseselt kohustamata. See "nukitsemise" kontseptsioon on saanud populaarseks poliitikakujundajate seas.