Kultuurtaimed

Kultuurtaimed on taimed, mida inimesed kasvatavad või mille kasvatamist on nad teinud peamiseks eesmärgiks. Need taimed on aretatud ja paljundatud, et tagada suurem saagikus, sobivus erinevatele kasvutingimustele ning soovitud omadused nagu maitse, suurus või haiguste taluvus. Kultuurtaimed erinevad metsikult kasvanud taimedest selle poolest, et nende leviku ja paljunduse kontroll on inimese käes.

Klassifikatsioon: kultuurtaimed jagunevad tavaliselt toidukultuurtaimedeks, dekoratiivseteks kultuurtaimedeks ja tööstuslikult kasutatavateks kultuurtaimedeks. Toidukultuurtaimed moodustavad suurima osa ja hõlmavad teravilju (nisu, rukis, oder), kaunvilju (oad, herned), köögivilju (kartul, kapsas, porgand) ning puuvilju ja marju. Dekoratiivsed kultuurtaimed hõlmavad aia- ja toataimi, lille- ning põõsataimi. Tööstuslikult kasutatavad kultuurtaimed annavad toormaid õlide, kiudude või bioenergiate jaoks (näiteks lina, raps).

Domestikatsioon ja aretus: domestikatsioon on pikaajaline protsess, mille käigus looduslikud vormid on valiku ja paljundamise teel kohandatud inimeste vajadustele. Aretus hõlmab sordide ja tüvede loomist, et parandada saagikust, maitset, suurust, külmakindlust ning haiguste vastupanu. Tänapäeval kombineeritakse klassikaline aretus kaasaegsete geneetiliste ning biotehnoloogiliste tööriistadega.

Majanduslik ja ökoloogiline tähendus: kultuurtaimed moodustavad olulise osa toidust, tööstuslikust toorainest ja majandusest üldiselt. Samas on oluline mitmekesisus ja jätkusuutlik kasvatus, et vähendada haiguste riski ja säilitada mullaviljakus ning bioloogilist mitmekesisust. Näited: kartul, nisu, rukis, oder, kapsas, porgand ning dekoratiivsed taimed nagu roos ja tulbid.