Kujundamisest

Kujundamisest on loov ja probleemi lahendamise protsess, mille käigus mõeldakse ja luuakse eesmärgile vastavaid vorme, funktsionaalsust ja kogemusi. Kujundamine hõlmab nii esemeid kui teenuseid, süsteeme ja visuaalset keelt.

Kõige laiemas mõttes jaguneb kujundamine mitmeks valdkonnaks, nagu graafiline disain, tööstusdisain, ruumi- ja sisekujundus, arhitektuur ning kasutajaliidese ja interaktiivsete lahenduste kujundus, moedisain, tekstiil ja teeninduskujundus. Iga valdkond keskendub erinevatele eesmärkidele, kuid kõik jagavad kasutajakeskset lähenemist ning huvi heade materjalide ja tootmistehnoloogiate mõistmise vastu.

Protsess on sageli iteratiivne: probleemi defineerimine, uuring, ideede genereerimine, prototüüpide loomine, testimine ja lõplik teostus. Sellesse töö käiku kaasatakse sageli tellija, kasutajate ja erinevate väliste osapoolte arvamused, et lahendus oleks kasutatav, teostatav ja eesmärgiga kooskõlas.

Ajalugu on kujunduslik mõte universaalne, kuid selle erialane vormarenemine on seotud tööstusrevolutsiooniga. 20. sajandi suurtes liikumistes, nagu Bauhaus ja funktsionalism, rõhutati vormi ja funktsiooni ning tootmisvõimaluste integratsiooni. Digitaalne ajastu on laiendanud kujundusvaldkondi, tuues kaasa kasutajakeskse disaini ning teenindus- ja kogemusdisaini.

Kujundajad on tavaliselt kasvatatud kõrg- või rakendusõppes ning nad töötavad ettevõtete, stuudiote või vabakena. Olulised oskused hõlmavad uuringute läbiviimist, ideede genereerimist, visandite ja prototüüpide loomist, materjalide mõistmist, tootmis- ja tehnilisi piiranguid ning kasutajauuringuid. Jätkusuutlikkus, kaasatus ja ligipääsetavus on kujundamisel üha olulisemad.