Kuivamisel

Kuivamisel on niiskuse eemaldamise protsess, mille käigus materjalist eemaldatakse niiskus. Seda võivad teostada looduslik kuivamine või tehnilised kuivatusmeetodid. Protsess on oluline paljudes valdkondades, sealhulgas toiduaine-, puidu-, tekstiili-, paberi- ja farmaatsiatööstuses ning lõpptulemus sõltub materjali omadustest ja kasutusviisist.

Niiskus liigub materjali sisemusest pinnale ja seejärel aurustub. Eesmärk on saavutada sobiv tasakaaluline niiskustase (EMC), mis sõltub materjali tüübist, temperatuurist, õhuniiskusest ja keskkonnatingimustest. Kiirus sõltub ka materjali suurusest, pindalast ja esialgsest niiskusesisalduse määrast.

Peamised meetodid on looduslik kuivamine (õhu ja päikese käes), sunnitud kuivamine (soojendatud õhk ja konvektsioon), vaakumkuivamine, külmkuivamine, infrapunakuivamine ja mikrolainekuivamine. Sõltuvalt valdkonnast kasutatakse neid meetodeid toiduaine-, puidu-, tekstiili- ja farmatseutiliste toodete niiskuse vähendamiseks.

Rakendused hõlmavad toiduainete säilitamist ja kvaliteedi tagamist, puidu kuivatamist ehitus- ja mööblitööstuses, tekstiilide ja paberi tootmist ning farmaatsia- ja kosmeetikatoodete kuivatusi.

Mõõtmine: niiskus väljendatakse tavaliselt protsendina materjali massist (MC%). Levinumad meetodid on proovi kuivatamine kuni massi stabiilsus (temperatuuril umbes 105–110 °C) ja elektroonilised niiskusmõõturid (kapacitatiivsed või resistiivsed). Eesmärk on saavutada ettenähtud kuivustase; liigne kuivatus võib kahjustada materjali omadusi, liiga vähene kuivatus aga soodustab hallituse ja mikroorganismide kasvu.

Keskkonna ja energiatarbimine: kuivatus on sageli energiamahukas ning selle efektiivsus sõltub kasutatavatest seadmetest ja meetoditest. Ebapiisav kuivatus võib põhjustada hallitust, deformatsioone või omaduste halvenemist; seetõttu pööratakse tähelepanu kvaliteedile ja ohutusele.