õhuniiskusest

Õhuniiskus viitab veeauru kogusele, mis on õhus. See on oluline keskkonnategur, mis mõjutab inimeste tervist, mugavust ja ka ehitusmaterjale. Õhuniiskust mõõdetakse tavaliselt suhtelise õhuniiskusena, mis väljendab veeauru protsenti õhus praegusel temperatuuril võrreldes sellega, kui palju veeauru õhk maksimaalselt mahutada võiks.

Liiga madal õhuniiskus, mis esineb sageli talvel kütmisperioodil, võib põhjustada kuiva nahka, ärritunud hingamisteid, silmade kuivust ja suurendada vastuvõtlikkust külmetushaigustele. Samuti võib see kahjustada puitmööblit ja -põrandaid, põhjustades nende pragunemist.

Liiga kõrge õhuniiskus, mis on tavalisem suvel või niisketes ruumides nagu vannitoad ja köögid, loob soodsad tingimused hallituse ja tolmulestade kasvuks. Need võivad tekitada allergilisi reaktsioone ja hingamisprobleeme. Kõrge õhuniiskus võib samuti põhjustada ehitusmaterjalide lagunemist ja kondensaadi teket akendele ja seintele.

Ideaalne suhteline õhuniiskuse tase siseruumides on üldiselt vahemikus 30-60%. Seda saab reguleerida ventileerimise, õhuniisutajate või õhukuivatite abil, olenevalt vajadusest. Õhuniiskuse jälgimiseks kasutatakse hügromeetreid.