Krüpteerimissüsteemide

Krüpteerimissüsteemid on meetodid ja protsessid, mis võimaldavad andmete krüpteerimist ja dekodeerimist. Krüpteerimise eesmärk on muuta andmed loetamatuks ilma õige dekrüpteerimisvõtmeta, tagades sellega konfidentsiaalsuse ja turvalisuse. Dekrüpteerimine on vastupidine protsess, mille käigus krüpteeritud andmed muudetakse tagasi algsesse, loetavasse vormi.

On olemas kahte peamist tüüpi krüpteerimissüsteeme: sümmeetriline ja asümmeetriline krüpteerimine. Sümmeetrilises krüpteerimises kasutatakse sama võtit nii krüpteerimiseks kui ka dekrüpteerimiseks. See on tavaliselt kiirem, kuid võtme turvaline jagamine osapoolte vahel võib olla keeruline. Asümmeetriline krüpteerimine kasutab kahe erineva, kuid matemaatiliselt seotud võtme paari: avalik võti krüpteerimiseks ja privaatne võti dekrüpteerimiseks. Avalikku võtit saab vabalt jagada, samas kui privaatne võti tuleb saladuses hoida.

Krüpteerimissüsteemide rakendused on laialdased. Neid kasutatakse interneti turvalisuse tagamiseks (nt SSL/TLS), digitaalallkirjade loomiseks, turvaliseks sidesüsteemideks, andmete varundamiseks ja paljudeks muudeks eesmärkideks, kus on vaja kaitsta teavet volitamata juurdepääsu eest. Krüpteerimise tõhusus sõltub kasutatavast algoritmist ja võtme pikkusest, mis peab olema piisavalt tugev, et takistada murdmist jõu meetoditega.