krüpteerimissüsteeme

Krüpteerimissüsteemid, tuntud ka kui krüptosüsteemid, on kogum matemaatilisi algoritme ja reegleid, mis võimaldavad turvalist kommunikatsiooni ja andmete kaitset. Nende peamine eesmärk on tagada konfidentsiaalsus, terviklus, autentimine ja mitte-rebimine. Krüpteerimine tähendab tavaliselt tavalise teksti (selge tekst) teisendamist krüpteeritud tekstiks (krüpteeritud tekst) abil, mis kasutab võtit. Dekrüpteerimine on vastupidine protsess, kus krüpteeritud tekst teisendatakse tagasi selgeks tekstiks.

Krüpteerimissüsteemid jagunevad laias laastus kaheks peamiseks tüübiks: sümmeetrilised ja asümmeetrilised. Sümmeetrilistes süsteemides kasutatakse krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võtit. See muudab need kiireteks ja tõhusateks, kuid võtme turvaline jagamine osapoolte vahel on kriitilise tähtsusega probleem. Levinud sümmeetrilised algoritmid on AES ja DES.

Asümmeetrilistes süsteemides kasutatakse kahte erinevat võtit: avalik võti krüpteerimiseks ja privaatne võti dekrüpteerimiseks. Avalikku võtit võib vabalt jagada, samas kui privaatne võti peab jääma saladuseks. See lahendab sümmeetriliste süsteemide võtmejagamiaprobleemi ja on aluseks paljudele turvalistele protokollidele, nagu TLS/SSL, mida kasutatakse veebilehtede kaitsmiseks. Levinud asümmeetrilised algoritmid on RSA ja ECC.

Krüpteerimissüsteeme kasutatakse laialdaselt tänapäevastes tehnoloogiates, sealhulgas veebiliikluse kaitsmisel, digitaalallkirjades, VPN-ides ja krüptorahades, et tagada andmete turvalisus ja privaatsus.