Krüpteerimissüsteemid

Krüpteerimissüsteemid, tuntud ka kui krüptograafiasüsteemid või krüpteerimisalgoritmid, on matemaatilistel ja algoritmilistel protsessidel põhinevad süsteemid, mis muudavad andmed loetamatuks ilma sobiva võtmeta. Need süsteemid on olulised teabe turvalisuse tagamiseks, kaitstes seda volitamata juurdepääsu, muutmise ja avalikustamise eest. Krüpteerimisprotsess koosneb kahest peamisest osast: krüpteerimisest (plaintexti teisendamine ciphertextiks) ja dekrypteerimisest (ciphertexti teisendamine tagasi plaintextiks).

Krüpteerimissüsteemid jagunevad üldiselt kaheks peamiseks kategooriaks: sümmeetrilised ja asümmeetrilised. Sümmeetrilistes süsteemides kasutatakse krüpteerimiseks ja dekrypteerimiseks sama võtit. Need süsteemid on üldiselt kiired ja tõhusad, kuid võtme turvaline jagamine osapoolte vahel võib olla keeruline. Levinud sümmeetrilised algoritmid on AES (Advanced Encryption Standard) ja DES (Data Encryption Standard).

Asümmeetrilistes süsteemides kasutatakse kahte erinevat, kuid matemaatiliselt seotud võtit: avalikku võtit krüpteerimiseks ja privaatset võtit dekrypteerimiseks. See võimaldab turvalist suhtlust isegi siis, kui osapooled pole eelnevalt võtmeid jaganud. Privaatset võtit hoitakse saladuses, samal ajal kui avalikku võtit saab vabalt jagada. Levinud asümmeetrilised algoritmid on RSA ja ECC (Elliptic Curve Cryptography). Krüpteerimissüsteeme kasutatakse laialdaselt internetis, digiallkirjades, VPN-ides ja paljudes teistes rakendustes, kus on vaja kaitsta tundlikku teavet.