varundamiseks

Varundamiseks, tuntud ka kui varundamine, on andmete koopiate loomimise protsess, mille eesmärk on andmete kiire taastamine võimaliku rikkumise, loodusõnnetu või tehnilise vea korral. Varundamine tagab, et tööandmete, isiklike failide ja süsteemi konfiguratsioonide taastamine on võimalik isegi kui originaaldokumente või -seadeid on ohtu sattunud.

Varundamist teostatakse erinevate meetodite ja vahenditega. See hõlmab nii kohaliku salvestusruumi kui ka kaugservereid ning pilvepõhiseid lahendusi. Oluline on valida sobivad salvestuspaigad ja tagada turvalisus ning kättesaadavus. Regulaarne varundamine tuleb korraldada nii, et andmed oleksid varundatud regulaarselt ning varukoopiad oleksid piisavalt eraldi, et ühe kahjustuse korral ei kaoks kõik koopiad.

Varundustüübid. Kõige levinumad on täisvarundus (full backup), inkrementaalvarundus (incremental backup) ja diferentsiaalvarundus (differential backup). Täisvarundus sisaldab kõiki andmeid korraga, inkrementaalvarundus salvestab ainult muutused pärast viimast varundust, diferentsiaalvarundus aga varustab muudatused alates viimase täisvarunduse ajast. Sagedus sõltub andmete muutuste mahust ja taastamisest; paljud süsteemid kasutavad kombinatsioone nende tüüpide eeliseid.

Parimad praktikad hõlmavad 3-2-1 reeglit: kolm koopiat, kaks korda erinevat meediat, ja vähemalt üks koopiat asub füüsiliselt teises kohas. Automaatsed varunduste ajastused, andmete krüpteerimine ning regulaarne testimine taastamiseks aitavad tagada usaldusväärsuse. Lõpuks on oluline dokumentatsioon ja vastavus organisatsiooni andmekaitsenõuetele.