Kriostiline

Kriostiline on eestikeelne omadussõna, mis tähendab kristallilist või kristallilaadset olemust. Seda kasutatakse kirjeldamaks aineid, mille aatomite või ioonide järjestus ulatub pikaulatuseni ja moodustab korrastunud kristallilise struktuuri. Kriostilise struktuuriga materjalidel on ühikukristallid ja korralduslik sümmeetria, mis annab nendele korduva geomeetrilise kuju ning tihti anisotroopse omaduste kogumi, sõltuvalt vaate- või mõõtukohast.

Kriostilise materjali puhul eristub see pikaulatuslik korrastus amorfsest materjalist, kus sellist korrastust ei ole. See erinevus avaldub nii materjali omadustes kui ka difraktsioonimärkides: kriostilisel materjalil tekivad teravad difraktsioonitippud, amorfses materjalis difraktsioon on hajus.

Uurimine ja rakendused: kriostilise struktuuri tuvastamiseks kasutatakse peamiselt röntgendifraktsiooni, aga ka elektronmikroskoopiat ja teisi spektroskoopilisi meetodeid. Struktuuri kirjeldamisel pööratakse tähelepanu kristallilistele süsteemidele, ühikukristallidele ja sümmeetriale, mis kirjeldavad korrastatuse ulatust ja omadusi.

Näited: kvartsi (SiO2), naatriumkloriid (NaCl), jää ning paljud metallid ja pooljuhid näitavad kriostilist korraldust. Kriostiline iseloom määrab nende omadused, nagu kõvadus, lõikeservade kuju ja elektriline juhtivus.

Kriostiline mõiste on oluline mitmetes teadusvaldkondades, sealhulgas geoloogias, kristallograafias ja materjaliteaduses.

---