Kosmosetehnoloogial

Kosmosetehnoloogial ehk kosmose tehnoloogial on eesmärk arendada ja rakendada tehnoloogiaid, mis võimaldavad avastada ja kasutada kosmost ning luua Maa ja kosmose vahel toimivaid süsteeme. See hõlmab raketiteadust ja -ehitust, satelliit- ning side- ja navigatsioonitehnikaid, kosmosejaamu ning mehitamata sondide ja robottehnoloogiate arendust ning andmete töötlemist ja edastust.

Ajaloost: kosmose tehnoloogia areng sai hoo sisse 20. sajandi keskel kosmosevõistluse ajal; esimene kunstlik satelliit ning mehitatud missioonid tähistasid pöördeid. 1990. aastatest alates on rõhk kasvanud rahvusvahelisel koostööl ja eraettevõtete kaasamisel.

Rakendused: satelliidid võimaldavad telekommunikatsiooni, navigatsiooni ja Maa vaatlust; kliima- ja loodusõnnetuste jälgimine; teadusmissioonid ning tehnoloogiliste katsete läbiviimine kosmoses. Nende tehnoloogiate õhuga piiril ulatuvad ka kosmosejaamad ja mehitamata sondisüsteemid.

Rahvusvaheline koostöö ja tööstus: suuremad missioonid ja projektid on rahvusvahelised ning hõlmavad riiklikke ruumiorganisatsioone ja eraettevõtteid; Euroopa Kosmoseuuringute Amet (ESA), NASA, Roscosmos, CNSA ja JAXA mängivad olulisi rolle ning tegutsevad koostöös mitmete partneritega.

Väljakutsed ja tulevik: kosmoseprügi, kõrged arenduskulud, ohutus ning eetika on olulisemad küsimused. Tulevikus nähakse suundadena laiemat mehitamata ja mehitatud tegevust Kuu ja Marsi suunal ning arenenud kosmosetehnoloogiaid, mis alandavad kulusid ja suurendavad turvalisust.