Korrosioonivastupidavus

Korrosioonivastupidavus on materjali võime taluda keskkonnas toimuvat korrosiooni ning säilitada oma mehhaanilised ja funktsionaalsed omadused. Korrosioon on elektrokeemiline lagunemine, mis tekib materjali ja ümbritseva keskkonna vahelise reaktsiooni tagajärjel ning võib vähendada tugevust, tihedust või esteetilist välimust. Vastupidavus sõltub nii materjalist kui ka keskkonnast ja ajast.

Korrosioonivastuvust mõjutavad nii materjali omadused kui ka keskkond. Olulised materjaliomadused on kristallstruktuur, legaarne koostis ja passiivse kihi moodustumise võime. Näiteks roostevaba terase kromi lisandid moodustavad pinnale passiivse kihi, mis vähendab oksüdatiivset reaktsiooni. Teised legaarid nagu alumiinium, titaan ja nikkel suurendavad vastupidavust. Keskkonna tegurid hõlmavad pH-t, soolsust (kloriidid), temperatuuri, niiskust ja hapnikusisaldust; agressiivsed tingimused suurendavad korrosiooni kiirust.

Korrosioon võib toimuda erinevates mehhanismides: ühtlane korrosioon, pitting, crevice korrosioon ja galvaaniline korroosioon. Materjalidest, mis teevad pikaajalise passiivse kihi, näiteks roostevaba teras ja alumiinium, on kõrgem korrosioonivastupidavus, kuid isegi nendes võivad tingimused põhjustada kahjustusi. Korrosioonivähenduseks kasutatakse sageli spetsiaalsete ühendite lisamist, katteid või kaitsekihtide moodustamist ning katoodilist kaitset.

Korrosioonivastuvust hinnatakse katsetega, mis simuleerivad keskkonna mõju. Levinud testid hõlmavad soolalahuse süljetesti (ISO 9227, ASTM B117), tsüklilist korrosioonitest ning polarisatsioonivastuse mõõtmist. Tulemused väljendatakse korrosioonikiirusena (mm/a) või vastupidavuse koefitsientidena ning neid kasutatakse materjali sobivuse hindamiseks konkreetseteks rakendusteks.

Korrosioonivastuvus on kriitiline paljudes tööstusharudes, sealhulgas auto-, mere-, ehitus- ja kemikaalitööstuses. Hooldus hõlmab regulaarselt kontrollimist, pindade puhastamist, kahjustatud katete asendamist ja vajadusel materjalivahetust. Õige materjalivalik ja sobiv kaitse võivad märkimisväärselt pikendada struktuuride eluiga ja vähendada hoolduskulusid.