Kooliskäitumist

Kooliskäitumist käsitletakse tavaliselt õpilaste käitumise kogumina koolikeskkonnas. See hõlmab nii klassiruumis ja kooli koridorides näidatavat tegutsemist kui ka suhtlemist õpetajate ja kaasõpilastega ning kooli reeglite järgimist ja turvalisuse tagamist. Kooliskäitumine on seotud akadeemilise õpitoa kvaliteedi, sotsiaalsete oskuste arenguga ning kooli üldise õhkkonnaga.

Normid ja väärtused mängivad kooliskäitumises suurt rolli. Tihti on need kirjeldatud kasutusjuhistes või heas tava reegides ning hõlmavad austust, koostööd, enesedistsipliini ja vastutustundlikku käitumist. Kool, vanemad ja kogukond töötavad koos selle nimel, et luua kaasav ja turvaline kliima, kus õpilased tunnevad end õpivasena ja saavad väljakutsetega toime tulla.

Hindamine ja sekkumine. Koolid järgivad reegleid, mis kirjeldavad oodatavat käitumist ning seiravad korduvaid rikkumisi ja õppetööst kõrvalekaldeid. Ennetuslike meetmete hulka kuuluvad sotsiaal-emotsionaalse õppe programmid, juhendamine ja positiivse käitumise tugevdamine. Kui probleemi jätkub, rakendatakse individuaalseid käitumisplaane ning vajadusel distsiplinaarseid samme, kuid keskne eesmärk on parandada olukorda, mitte karistada.

Faktorid, mis kooliskäitumist mõjutavad, on mitmekesised: perekondlik taust, sotsiaalne toetusvõrk, kooli kliima, õpetajate ja kaasõpilaste mõju ning vaimne tervis. Tugev koolikliima, selged ootused ja järjepidev, õiglane juhtimine aitavad soodustada positiivset käitumist ning vähendada konflikte.