Konstellatsioonid

Konstellatsioonid ehk tähtkujude mustrid on taevakehade kujuteldavad rühmad, mida vaatleja Maa pealt näeb. Need ei ole füüsilised tähtkollektiivid, vaid optilised kooslused, mis tulenevad tähtede tegelikest kaugustest ja asenditest taevas. Kaasaegses astronoomias on ametlikult tunnustatud 88 konstellatsiooni, mis katavad kogu taeva.

Moderne tähistaeva jaotuse alus on Rahvusvaheline Astronoomia Liit (IAU). 1930. aastal kinnitas Eugène Delporte nende piirid, luues 88 fikseeritud piirkonda taevas. Need piirid võimaldavad täpseid koordinaatide määrasid ja objekti asukoha kirjeldamist tähistaeva pildil, võttes arvesse taevapinna geomeetrilisi omadusi. Piirkonnad hõlmavad kogu taeva ning nende kasutamine lihtsustab suure hulga astronoomiliste vaatluste ja andmete klassifitseerimist.

Kasutus ja tähtsus. Konstellatsioonide süsteem aitab astronoomidel ja hobisööjatel orienteeruda taevas ning kirjeldada ja arhiveerida taevakehasid. Iga objekt saab viidet konstellatsioonile, milles ta asub, mis lihtsustab kirjeldust ja jälgimist. Taevase nähtavuse seisukohalt sõltuvad konstellatsioonid hooajast ja vaatlemisväljast, sest erinevad piirkonnad on teatud ajal aasta jooksul paremini nähtavad. Kuigi konstellatsioonid on kultuuriliselt olulised ja võimaldavad ajaloolist kartograafiat, on nende piirid tänapäeval teaduslikult fikseeritud ja universaalsed.