Kondenseerumis

Kondenseerumis on gaasist vedelaks muutumise füüsikaline protsess. Veeaur muutub vedelikuks peamiselt siis, kui õhu temperatuur langeb kuni kastepunktini või kui nii palju niiskust on õhus, et veeaur hakkab vedelikuks kondenseeruma. Kondenseerumine võib toimuda pinnal, tekitades kasti, või hajuda õhku tilkadena, mille tulemusel moodustuvad udu või pilved.

Atmosfääris on kondenseerumise ilmingud olulised ilmastikus ja veeringluses. Kaste tekib tavaliselt madalamatel temperatuuridel märgadel pindadel ning annab märgi niiskuse kondenseerumisest pinnale. Udu moodustub, kui suur osa niiskusest condenseerub õhus ning moodustuvad peened tilgad, mis hõljuvad. Pilved on suurema ulatuse kondenseerumise tulemus kõrgemates atmosfäärikihtides, kus veeaur kondenseerub mudal või jääkristallidena sõltuvalt temperatuurist.

Tööstuses ja tehnikas kasutatakse kondenseerumist laialdaselt. Kondensaatorites aur jahutatakse vedelikuks, vabastades soojust; see on keskne mehhanism soojusvahetuses, külmutus- ja eraldamisprotsessides, sealhulgas destillatsioonis. Kondenseerumise kiirust ja kastepunkti mõjutavad temperatuur, niiskus, veeauru rõhk ning pindade omadused ja saasteosakesed. Kondenseerumist uuritakse nii meteoroloogias kui ka keemiaalases ja protsessitehnoloogias, kuna see on võtmesignaal veeringluses ja energiakasutuses.