kondenseerumisest

Kondenseerumine on faasimuutus, mille käigus gaasiline aine muutub vedelaks. Enamikul juhtudel tähistab see veeauru kondenseerumist atmosfääris. Kui veeauru temperatuur langeb või õhuniiskus on kõrge ning saavutatakse kastepunkt, kondenseerub veeaur ning moodustuvad tilgad või tekib udu. See nähtus on oluline osa veeringust ja kliimast, sest kaste, udu ja pilved sünnivad just kondenseerumise kaudu.

Protsess põhineb veeauru molekulide energiatõmbelise kinnihaaramisel: veeaur kaotab kineetilist energiat ja molekulid hakkavad üksteisega liimituma, moodustades vedelat vett. Kiiruse ja ulatuse määravad temperatuur, niiskus ning olemasolu kondenseerumisnukleidide (väikesed tilkade tekkimiseks vajalikud keskused) hulk ja kvaliteet. Latentse soojuse vabanemine kondenseerumisel mõjutab ka ümbritseva keskkonna energiataset.

Kondenseerumine avaldub looduses kaste, udu ja pilvedena. Kui see toimib pinnale, näiteks rohul või akna klaasil, tekib kaste; õhus hõljuva auruna ilmnevad tilgad moodustavad udu; külmades tingimustes võib veeaur depositsiooniga moodustuda härmatis või härm. Valdkonnas kasutavad inimesed kondenseerumist näiteks kondensaatorites ja destillatsiooniprotsessides ning kliimaseadmete ja jahutussüsteemide toimimisel, kus vesi eraldub gaasist.

Kondenseerumine võib kaasa tuua kahjustusi, kui niiskus koguneb hoonetes ja konstruktsioonidel, soodustades hallituse teket ning korrosiooni. Seetõttu on olulised kastepunkti ja niiskuse kontrollimeetmed.