Kompostimisprotsessis

Kompostimisprotsessis on bioloogiline lagunemine, mille käigus orgaanilised jäätmed muudetakse looduslikeks komposti- või multšmaterjalideks. See protsess on oluline viis taastuvenergia ja toidu jääkide vähendamiseks ning muldade kvaliteedi parandamiseks.

Kompostimisprotsessi algus on orgaanilise materjali lagundamine mikroorganismide, sealhulgas bakterite ja seente abil. Esmased lagundajad, näiteks entomopatogeenid ja käärimise mikroorganismid, alustavad orgaaniliste ühendite lagunemist, tekitades lagunemisproduktid nagu süsikhapped ja gaasid. Sel ajal toimuvad ka hapnikuga seotud reaktsioonid, mis on vajalikud aerobtse (hapnikku kasutavate) mikroorganismide tegevuseks.

Protsessi tõrkeid võivad põhjustada sobimatud tingimused, näiteks liiga kõrge või madal temperatuur, niiskusesisaldus või ebaühtlane õhuvahetus. Optimaalse kompostimise saavutamiseks on oluline hoida temperatuuri vahemikus umbes 40–60 °C, tagades piisava õhuringluse ning sobiva niiskustaseme.

Kompostimiseks kasutatakse laialdaselt aia- ja köögijäätmeid, nagu lehed, rohi, puukoor, toidujäätmed ning loomset päritolu jääke. Valmis komposti iseloomustab pinnasele sarnane tekstuur ning see on rikastatud lämmastiku, fosfori ja kaaliumi hoidvate toitainetega, mis soodustavad taimede kasvu.

Kokkuvõttes on kompostimisprotsess keskkonnasõbralik ja säästlik meetod orgaaniliste jäätmete töötlemiseks ning väärtusliku maapinda rikastava komponendi loomiseks.