Kokkuleppimine

Kokkuleppimine on konkurentsitingimustes ettevõtetevaheline kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on piirata või vältida tõelist konkurentsi. Selline käitumine hõlmab hindade fikseerimist, turu- või klientide jaotamist, pakkumiste või hankemenetluste võltsimist ning teiste kokkulepete vorme, mis muudavad turutingimused ebavõrdseks. Termin viitab toimingule, millega sõlmitakse või hoitakse koosolekute teel kokkuleppeid konkurentsi piiramiseks. Kokkuleppimine on sageli varjatud ja selle tuvastamine nõuab analüüsi, ajakirjandusteavet ning järelevalvet.

Etymoloogiliselt pärineb sõna kokkuleppimine sõnast kokkulepe ning suffiksi -mine märgib toimingut või protsessi. Kui seda mõistet kasutatakse majandusteoorias ja õiguses, tähistab see suunatud koostööd, mis ületab konkurentsieeskirjade piirid.

Õiguslik raamistik. Euroopa Liidu konkurentsireeglid keelavad kartellid ja muud sarnased kokkulepped, mida käsitletakse artiklites 101 ja 102 TFEU. Eestis rakendub nende põhimõtete eest vastutav konkurentsi järelevalve ning asjakohased riiklikud seadused, mida täpsustab kohaliku kontekstiga konkurentsiamet. Kokkuleppimine võib kaasa tuua haldus- või civilivastu, rahalisi karistusi ning äri- või vastutuslikku vastutust üksustena ja üksikkodanikena.

Mõjud ja rakendus. Kokkuleppimine kahjustab tarbijaid, vähendab valikuid ja tekitab ebaõiglast eelisseisu. Ennetus ja rikkumise avastamine sõltuvad andmekäitumisest, järelevalvetingimustest ning leniency- või teavitamisprogrammide kasutamisest. Euroopa Liidu ja kohalike regulatsioonide raames keskendutakse läbipaistvusele, konkurentsi taastamisele ning karistustele, mis heidutavad sarnast käitumist tulevikus. See kontseptsioon on oluline osa konkuretsiooniaustast ja majandustehingute eetilisest korraldusest.