Kliimapoliitikad

Kliimapoliitikad on valitsuste, ettevõtete ja kogukondade tegevused, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, soodustada kliimasõbralikke tehnoloogiaid ja suurendada vastupanu kliimamuutustele. Need meetmed hõlmavad nii heitkoguste vähendamist kui ka kohanemist ning neid planeeritakse lühi-, kesk- ja pikaajaliste eesmärkidena.

Riikide ja piirkondade tasandil mõjutavad kliimapoliitikat rahvusvahelised eesmärgid, nagu Pariisi leping, ning Euroopa Liidu raamistikud, mis kehtestavad sihid, instrumente ja aruandluse nõuded. Rahvusvaheline koostöö on keskne kliimatehnoloogiate ja finantseerimise jaotamisel.

Toimemehhanismid hõlmavad süsiniku hinna kujundamist (nt maks või kaubandussüsteem), reguleerimise ja subsiidiumide ümberkujundamist ning investeeringute suunamist. Olulised on taastuvenergia ja energiatõhususe toetusmehhanismid ning ehitus- ja transportivaldkondade emissioonieesmärgid.

Kliimapoliitika kujundab jaotumist suurel määral riigi, linna ja ettevõtte koostöö kaudu. Osapooled hõlmavad valitsust, ettevõtteid, kodanikuühiskonda ning teadus- ja finantsasutusi.

Väljakutsed on majanduslik koormus ja konkurentsivõimelise üleminek tagamine, energiajulgeolek, tehnoloogia üleminek, andmete ja aruandluse kvaliteet ning pikaajalise strateegia taasesitamine poliitilise tsükliga.