Kliimamuutus

Kliimamuutus on Maa kliimasüsteemi pikaajaline muutus, mis väljendub keskmiste ilmastikutingimuste muutumises üle mitme aastakümne. See hõlmab temperatuuride tõusu, muutusi sademetes, tuule ning jää ja merepinna käitumises. Kliimamuutustele kaasa aitavad nii looduslikud variatsioonid kui ka inimtegevusest tulenevad mõjud, peamiselt kasvuhoonegaaside suurem sisaldus atmosfääris.

Põhjused koosnevad peamiselt fossiilkütuste põletamisest (süsinikdioksiid, metaan ja teised kasvuhoonegaasid), mis suurendavad atmosfääri soojendavate gaaside hulka. Lisaks mängivad rolli metsade hävitamine, maa kasutamise muutused ning tööstusprotsessid. Looduslikud tegurid, nagu vulkanism ja tsüklilised kliimamuutused (nt El Niño), võivad kliimat ajutiselt mõjutada, kuid pikaajaliselt on peamine mõju inimese tegevusest.

Mõjud on globaalset laadi ja hõlmavad temperatuuride tõusu, muutusi sademetes ning sagenenud äärmuslikke ilmastikunähtusi, nagu kuumalained ja üleujutused. Jäätikute taandumine ja merepinna tõus mõjutavad nii ökosüsteeme kui ka inimeste elatist ja taristut. Muutused mõjutavad toidutoodangut, veevarustust, tervist ning majandust ning suurendavad looduskahjude riski.

Vastused kliimamuutusele jagunevad leevendusse ja kohanemisse. Leevendus hõlmab kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist, taastuvenergia kasutuselevõttu, energiatõhususe suurendamist ning süsinikujalajälje vähendamist. Kohanemine tähendab valmisolekut muutustega toime tulla, näiteks infrastruktuuri ja maa kasutusviiside kohandamist. Rahvusvaheline koostöö, näiteks Pariisi leping ja Euroopa Liidu kliimapoliitikad, suunab riiklikke plaane ja eesmärke. Eestis keskendutakse peamiselt energiasüsteemi üleminekule, metsandusele ja kliimamuutuste mõju kohanemisele.