Kindlustusrisik

Kindlustusrisik on ebakindlus, mis seondub kindlustuslepingutega kaasnevate kahjude tekkimise ja suurusega. See koosneb kahju tekkimise tõenäosusest ning nende kahjude finantsmõjust, mis võivad kindlustusandjale või kindlustatule kaasa tuua. Riskid ei ole staatilised; need muutuvad sõltuvalt majanduslikest tingimustest, kliendi profiilist ja laekunud andmetest.

Peamised riskiallikad on underwriting risk ehk kahjude hinnangu ja riskivaliku ebaõigsus, reservide risk ehk varude piisavuse puudulikkus, katastroofirisik ehk suurte ja haruldaste kahjude oht, krediidirisk seoses partnerite ja reinsureritega ning operatiivne risk protsesside või tehnoloogia tõrke tõttu.

Mõõtmine ja maandamine põhineb aktuaari- ja statistilistel meetoditel ning stsenaariumpõhistel analüüsidel. Riski maandamiseks kasutatakse portfelli mitmekesistamist, reinsureerimist, sobivat hinnastust ja piisava kapitali hoidmist. Lisaks tehakse regulaarselt stressi- ja tundlikkusanalüüse, et hinnata riskide mõju erinevates olukordades.

Regulatiivne taust: Euroopa Liidus käsitletakse kindlustusriski peamiselt solvency II raamistikus ja riskipõhiste kapitalinõuetega; IFRS 17 mõjutab samuti kindlustuslepingute finantsarvestust. Kindlustusriski haldamine on seega tihedalt seotud nii äriotsuste kui ka regulatiivsete nõuetega.