Kilpnäärmehäired

Kilpnäärmehäired, tuntud ka kui kilpnäärme talitlushäired, on seisundid, mis mõjutavad kilpnäärme funktsiooni. Kilpnääre on väike, liblikakujuline nääre, mis asub kaelas ja toodab hormoone, mis reguleerivad paljusid kehafunktsioone, sealhulgas ainevahetust, kasvu ja arengut.

Kõige sagedamini esinevad kilpnäärmehäired on hüpotüreoidism ja hüpertüreoidism. Hüpotüreoidism tekib siis, kui kilpnääre ei tooda piisavalt kilpnäärmehormoone, mis aeglustab keha ainevahetust. Sümptomiteks võivad olla väsimus, kaalutõus, külmatundlikkus, kõhukinnisus ja kuiv nahk. Hüpertüreoidism tekib siis, kui kilpnääre toodab liiga palju kilpnäärmehormoone, mis kiirendab keha ainevahetust. Sümptomiteks võivad olla närvilisus, kaalulangus, kiire pulss, higistamine ja värinad.

Muud kilpnäärmehäired hõlmavad kilpnäärmesõlmed, mis on kilpnäärmes esinevad kasvajad, ning türeoidiit ehk kilpnäärme põletik, mis võib olla põhjustatud autoimmuunhaigusest või infektsioonist. Samuti esineb kilpnäärmevähk, mis on harvem, kuid tõsine seisund.

Kilpnäärmehäirete diagnoosimiseks kasutatakse tavaliselt vereanalüüsi kilpnäärmehormoonide tasemete määramiseks ning vajadusel ka muid uuringuid, nagu ultraheli või biopsia. Ravi sõltub häire tüübist ja raskusastmest ning võib hõlmata hormoonasendusravi, ravimeid, radioaktiivset joodi või kirurgilist sekkumist. Varajane diagnoosimine ja ravi on olulised tüsistuste vältimiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.