Kiirguskoormus

Kiirguskoormus on kiirguse energiaga koormus, mida keha või materjal kogeb kiirgusallika mõjul. Absorbeeritud doos D kirjeldab kiirguse energia kogust, mis imendub ühe kilogrammi kohta; selle ühik on Gy (gray). Ekvivalentdoos H_T võtab arvesse kiirgusliiki (kiirguskaal w_R) ning kirjeldab bioloogilise mõju suurust: H_T = D_T × w_R. Efektiivne doos E võtab kokku kudede tundlikkuse ning arvutatakse summeerides kõigi kudede kohta: E = Σ_T w_T × H_T; tulemused on sievertides (Sv). Mõõtühikud on Gy ja Sv, kus Sv tähistab ioniseeriva kiirguse bioloogilist mõju.

Kasutus ja reguleerimine: Kiirguskoormus on kriitiline terviseohutuse mõiste nii meditsiiniliste diagnostikaprotseduuride kui tööstuslike ja elukeskkonna allikate puhul. Taustkiirgus ja inimeste poolt tekitatavad doosid võivad erineda. Rahvusvahelised juhised (ICRP) ja riiklikud eeskirjad sätestavad doosi piirid: tööks kasutatavates olukordades peaks aastane keskmine efektiivne doos olema umbes 20 mSv (viieaastase keskmise alusel), üksik aastal mitte üle 50 mSv; elanikkonna jaoks soovitatav piir on 1 mSv aastas. Dooside hindamiseks kasutatakse dosimeetreid (nt TL- ja OSL-dosimeetrid); kiirguskaitse põhimõtted hõlmavad aega, kaugust ja kiiritust vähendavaid kaitsemeetmeid. Meditsiinilised uuringud, nagu röntgen ja CT-skaneeringud, annavad erinevaid doosivahemikke, mis aitavad hinnata riske ja suunata kiirguse kasutamist.