Kihiomadused

Kihiomadused ehk kihi omadused viitavad mullakihi või geoloogilise kihi iseloomulikele joontele, mis kirjeldavad selle koostist, struktuuri ning füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi. Need omadused määravad, kuidas kiht käitub vees ja toitainetes, ning mõjutavad mullapinna sobivust taimekasvuks, ehitustöid ning keskkonna toimivust.

Füüsikalised omadused hõlmavad tekstuuri (liiv-silt-savi koostis), tihedust, poorsust ja veetöötlemisvõimet. Need näitavad, kui hästi kiht suudab vett talletada ja läbi lasta, ning kuidas see reageerib kuivendusele, külmumisele või koormustele.

Keemilised omadused hõlmavad pH-taset, orgaanilise aine sisaldust, toitaineid (like N, P, K), soolsust ja lahustuvust. Need omadused määravad toitainete kättesaadavuse taimedele, mullastiku reageeringu taimekasvatusele ja keskkonnamuutustele.

Bioloogilised omadused hõlmavad orgaanilise aine lagundamist ning mikroorganismide ja elusorganismide aktiivsust mullas. Bioloogiline elu mõjutab toitainevahetust, struktuuri stabiilsust ja mullaprotsesside kiirust.

Kihiomadused on aluseks mullastiku klassifikatsioonile, veeringe hindamisele, põllumajanduse planeerimisele ja ehituslike otsuste tegemisele. Nad võivad varieeruda sügavuse, kliima ja ajaloos toimunud muutuste tõttu, vahel ka inimtegevuse mõju tõttu. Näiteks erinevad horisandid (O-, A-, B-, C-horisont) oma peamise sisuga ja funktsiooniga.