Kasvufaasid

Kasvufaasid on järjestatud arenguetapid, mille kaudu elusorganismid arenevad ja kasvavad. Mõiste kasutatakse laialdaselt taime- ja mikroorganismide bioloogias ning see aitab kirjeldada, kuidas protsessid nagu lehtede tootmine, juurtesüsteemi areng, viljumine või kolooniate kasv toimuvad ajas. Faaside mõistmine võimaldab hinnata keskkonna mõju ning planeerida hooldust, ajastada toodangu või uurimistööd.

Taimekasvus jaguneb sageli kolmeks peamiseks faasiks: idulehtede tekkimine ja esmane kasv (idulehtede ja varre arengu faas), vegetatiivne kasv (lehtede, vartide ja juurte jätkuv areng) ning reproduktiivne faas (õitseng ja viljade moodustumine). Erinevate liikide ja kasvutingimuste korral võivad faaside pikkus ja tähelepanu keskpunkt erineda. Lisaks võivad kultuurid ja sordid kogeda faaside vahel mitmesugust ajastust ning sisaldada vahefaase või üleminekuid.

Mikroorganismide jaoks on tavaline nelik faas: lagfaas, logaritmiline ehk eksponentsiaalne faas, statsionaarne faas ja surmafaas. Lagfaas hõlmab kohanemist ja varustamist energiaga, logfaas tähistab kiiret kasvu, statsionaarne faas leiab aset ressurside piiramisel ning surmafaas kajastab populatsiooni arvu langenemist.

Kasvufaaside mõistmine aitab agronoomias ja ökoloogias optimeerida kasvutingimusi, ajastada kastmist ja väetamist ning mõista populatsioonide dünaamikat.