Kasutustunni

Kasutustunni on Estonian term, mille aluseks on sõnad kasutus ja tund. Üldiselt viitab see kavandatud ajaperioodile, mille jooksul õpetatakse või harjutatakse kasutama mingit toodet, teenust või süsteemi. Kasutustunni mõiste võib kontekstiti veidi erineda, kuid selle põhieesmärk on pakkuda praktilist õpetust, et kasutamine oleks ohutu, tõhus ja arusaadav.

Etymoloogia ja kasutusvaldkonnad: Kasutustund on kombinatsioonidest kasutus (utilization, usage) ja tund (tund, sessioon, õppetund). Seetõttu võib kasutustunni tähendus hõlmata erinevaid vorme: kasutusõpetus, demonstratsioonid, koolitus- või onboarding-üritused ning juhendatud läbi tegemised erinevates teenustes või seadmetes. Tavaliselt nähakse kasutustunniidena ette struktuurset lähenemist, mis hõlmab juhiseid, praktilist harjutamist ja küsimuste vastamist.

Eesmärk ja ulatus: Kasutustunni eesmärk on vähendada kasutamisviga, suurendada turvalisust ning parandada kasutajakogemust. Sõltuvalt kontekstist võib see hõlmata elektroonikaseadmete, tarkvara, avalike e-teenuste, tööriistade või köögiseadmete kasutamise õpetust. Mõnikord kasutatakse mõistet ka organisatsioonide sees kasutatava onboarding’i või ohutusjuhiste viisil.

Korraldamine: Kasutustunnid on tavaliselt ajastatavad, kestusega umbes 30–90 minutit, neid viivad läbi koolitajad või juhendajad ning nende jooksul võivad olla kaasatud õppematerjalid, demonstreerimised ja küsimuste vastamine. Vajadusel võib kasutada rohkemkeelelist või digitaalseid materjale.

Näited kasutusest: Näiteks linnavalitsuse digiteenuste kasutustundides õpetatakse, kuidas logida sisse ja täita e-teenuste vorme; tehnika süstemaatises koolituses keskendutakse seadmete ohutule ja tõhusale kasutamisele. Kasutustunni kirjeldusi võib leida ametlikes teenindus- või koolitusplaanides.

Seosed: Kasutustunni mõiste on seotud mõistedega kasutus, tund ja koolitus ning on tihti osa laiemaid kasutajahariduse või ohutuse programme.