Karbonüülühendeid

Karbonüülühendeid, tuntud ka kui karbonüülühendid, on orgaanilised molekulid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Karbonüülrühm koosneb süsinikuaatomist, mis on kaksiksideme abil seotud hapnikuaatomiga (C=O). See funktsionaalne rühm on paljude keemiliste reaktsioonide keskus ja esineb mitmesugustes olulistes orgaanilistes ühendites.

Sõltuvalt sellest, millised teised aatomid või rühmad on karbonüülrühma süsiniku külge seotud, jagunevad karbonüülühendid erinevatesse klassidesse. Aldehüüdid on karbonüülühendid, kus süsinikuaatom on seotud vähemalt ühe vesinikuaatomiga ja ühe süsinikahelaga. Kettoonid seevastu on ühendid, kus karbonüülrühma süsinikuaatom on seotud kahe süsinikahelaga. Karboksüülhapped sisaldavad lisaks karbonüülrühmale ka hüdroksüülrühma (-OH), mis muudab nad happeliseks. Estritel on hüdroksüülrühm asendatud alkoksüülrühmaga (-OR). Amiidid on karbonüülühendid, kus hüdroksüülrühm on asendatud amiinorühmaga (-NR2).

Karbonüülühendeid leidub laialdaselt looduses ja neid toodetakse ka tööstuslikult. Neil on oluline roll bioloogias, näiteks süsivesikute ja aminohapete ehitusplokkides. Paljusid karbonüülühendeid kasutatakse lahustitena, lõhna- ja maitseainetena ning erinevate materjalide tootmisel. Nende keemilised omadused, eriti karbonüülrühma polarisus, võimaldavad neil osaleda mitmesugustes liitumis-, redutseerimis- ja oksüdatsioonireaktsioonides.